Don't just do something, stand there!

Füüsiline liigutamine on tore. Käisime Lõunakeskuses uisutamas. Uisuinstruktor-tädi ütles pärimise peale, et jääpeal uisutamine on raskem kui rulluiskudel. 45-minutiliste sessiooni järel julgen vastu vaielda. Praegu ootan pikisilmi, millal jälle uisu alla saab.

Supermarketid on toredad. Sinna saab alati ära eksida. Eriti raamaturiiulite vahele. Tänu raamatule "Kuidas niita muru e meheks olemise kadunud kunst" lugemise järel tekkis mul vastupandamatu soov aeda grillahi ehitada, muru niita ja mootorratta rehve vahetada. Hmm. Grillahjule mqeldes.. siis mul on teisel korrusel parajalt grillahju jagu telliseid ahjuehitamisest alles. Sitt lugu on ehk ainult sobiva koha leidmisega aias.

Leidsin postkastist Rokiklubi kava ja süvenesin. Noh nii igaks juhuks, et vahest veel enne aasta lqppu midagi pqnevat sealt silma jääb. Jäigi. Kurjakuulutav sqnaühend "exper deadgrind" kohe süngust qhkuva bändi nime "Goresoerd" järel. Olin momentaalselt intrigeeritud. No mis ikkagi on see deadgrind? Ja veel exper tasemel?

Minu uudishimu rahuldamiseks oli antud ka viide, mida ma kiiresti järgisin: http://www.goresoerd.net

Kohe peale vasakul asetseva meisterkokanoa hakkasid silma ülaribas lubavad pealkirjad nagu Matus, Taaselustamine, Väljaheited, Avalik, mingi Necro-värk ning Tardunud veri. Avaliku stuffi alt saab kuulda, mida kujutab deadgrind heliliselt. Noh, vqisite vist arvata juba, et see üks müra ja arusaamatu mörin on. Väljaheidete alt saab teada, et teemad piirduvad pqhiliselt aanuse, vere ja laibanikkumisega.

Jälle targem. Tean veel midagi planeedil Maa, mida ei taha kolmemeetrise ridvaga ka puudutada.

Interpol sobib ideaalselt tibutava halli päeva hommikusse jalutuskäiku.

Ja nüüd intrigeeriv küsimus: kas Illegaard teeb kambäki? Rovva Ginter on kaotanud oma majanduslikud huvid lokaali suhtes (JEE!), muusika on muutunud mitmekülgseks ja nagu Lehar iseloomustas, siis Zavoodi bestof e meeldivam osa Zavis mängitavast. Ja kui jätta kqrvale üks haisev ja pesemata teatraal, kelle nimi meenutab sõna "kõdu" ja tema kaks ekvivalentse kehaodööriga sõpra, siis oli tegemist meeldiva ja noore seltskonnaga.

Undezehellõu. Ega ma vist ei kirjutaks praegu kui poleks inimesi, kes vahepeal meelt avaldavad, et nagu võiks nagu ja et peki-sissekandest on juba sitaks villand. Niet siis.. Henrik, Tank, Külli, Mildred - teie olete süüdi.

Tahtsin tegelikult kirjutada hotellist Bernhard ja sellest, et seal on sitaks lahedad saunad ja eriti soovitan mõne argipäeva qhtul läbi sqita nii kl 20 paiku qhtul, kui on hea vqimlus, et saate üksi istuda pimedas, musta värvi seintega aurusaunas, kus on laes kaks tontlikku valgustit ja uduses vaikuses kostub pqrandalt tilkumist nagu maa-aluses vangikongis. Visuaal on kriipi aga olla on mõnus. Või siis 5 meetrit kõrge laega kambris, kus kõrgelt soiub preestrihääl "Ommanipadmehumm" ning saab hulpida ühtegi lihast pingutamata ca 75 cm sügavuses vees ja iga veepiisa langemine tekitab kajava heliefekti, mida võimendab erakordselt kõrgel asuv lagi. Ja seda kõike kummituslikus sinises valguses.

Aga ma ei kirjuta sellest. Hoopis sellest, et ma ei salli jõule ega uut aastat. Pime, depressiivne aeg. Ja 2007 ei erine eelkäiatest millegi poolest. Olen väsinud, ideedetu ja hea meelega istuks kodus teki all. Mida teete teie jõuludeprekaga?

I must be out of my fucking mind! Ehk siis tabasin ennast just köögis. Praadimas. Peekonit. Ja mitte sellist taist peekonit. Ei. PEKK! 99% pekk! Ja ma ise ostsin, tqin koju ja oh püha ristivägi - praen endale qhtusöögiks! Wow.